{"id":1063,"date":"2014-07-12T10:51:39","date_gmt":"2014-07-12T10:51:39","guid":{"rendered":"http:\/\/intervista.al\/web\/?p=1063"},"modified":"2014-07-12T13:14:57","modified_gmt":"2014-07-12T13:14:57","slug":"deshmitare-jane-kockat-e-pulave","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/intervista.al\/web\/2014\/07\/deshmitare-jane-kockat-e-pulave\/","title":{"rendered":"D\u00ebshmitare jan\u00eb kockat e pulave!"},"content":{"rendered":"<p>M\u00eb p\u00ebrpara mendohej se midis t\u00eb Polinezis\u00eb dhe Amerik\u00ebs s\u00eb Jugut ka patur lidhje t\u00eb vjetra, por nj\u00eb eksperiment me kockat e pulave e hedh posht\u00eb k\u00ebt\u00eb tez\u00eb\u2026 Studimi i ri i ADN-s\u00eb s\u00eb shpend\u00ebve sht\u00ebpiak\u00eb, kockat e t\u00eb cilave jan\u00eb gjetur gjat\u00eb g\u00ebrmimeve arkeologjike n\u00eb viset e Oqeanit Paq\u00ebsor, tregojn\u00eb se p\u00ebrpara Kolombit, nuk ka patur asnj\u00eb lidhje midis tyre. Shkenc\u00ebtar\u00ebt q\u00eb u mor\u00ebn me k\u00ebt\u00eb problem, botuan para pak koh\u00ebsh nj\u00eb artikull n\u00eb revist\u00ebn \u201cProceedings of the National Academy of Sciences USA\u201d mbi t\u00eb cilin po mb\u00ebshtetemi edhe ne n\u00eb lajmin ton\u00eb\u2026 K\u00ebrkimet shkencore jan\u00eb kryer nga nj\u00eb grup shkenc\u00ebtar\u00ebsh australian\u00eb dhe britanik\u00eb.<\/p>\n<p>Krahasimi i mostrave t\u00eb DNK-s\u00eb 122\u0421 t\u00eb pulave t\u00eb koh\u00ebs son\u00eb, si dhe 22 barazime monstrash (\u00ebsht\u00eb fjala p\u00ebr skeletet dhe kockat e tyre), q\u00eb kan\u00eb jetuar disa mij\u00eb vjet m\u00eb par\u00eb, tregoi se ka \u201clidhje gjaku\u201d mes pulave nga Filipinet dhe disa ishuj t\u00eb Azis\u00eb juglindore, por nuk ka ndonj\u00eb lidhje fisnore midis tyre dhe pulave t\u00eb Polinezis\u00eb dhe t\u00eb Amerik\u00ebs Jugore. Z\u00ebvend\u00ebs drejtori i Qendr\u00ebs Australiane t\u00eb Studimit t\u00eb DNK-ve t\u00eb lashta, docenti Xherem Ostin, n\u00eb nj\u00eb bised\u00eb me gazetar\u00ebt, tha se deri tani ekzistojn\u00eb shum\u00eb teori p\u00ebr t\u00eb treguar se si kolonist\u00ebt e hersh\u00ebm kan\u00eb ardhur n\u00eb viset e Oqeanit Paq\u00ebsor, \u00e7\u2019rrug\u00eb kan\u00eb ndjekur dhe a kan\u00eb patur apo jo kontakte me vendasit, por nuk ka dokumente t\u00eb shkruara, k\u00ebshtu q\u00eb pulat q\u00eb kan\u00eb pas marr\u00eb ata me vete, n\u00eb ato udh\u00ebtime t\u00eb lashta, kan\u00eb l\u00ebn\u00eb patjet\u00ebr d\u00ebshmit\u00eb e tyre e sh\u00ebnime gjenetike, t\u00eb cilat mund t\u00eb ndihmojn\u00eb n\u00eb zgjidhjen e problemit. Pik\u00ebrisht p\u00ebr k\u00ebt\u00eb u jepet nj\u00eb r\u00ebnd\u00ebsi e posa\u00e7me. Studime t\u00eb tilla jan\u00eb b\u00ebr\u00eb edhe m\u00eb par\u00eb dhe \u00ebsht\u00eb deklaruar se ka patur lidhje midis polinezian\u00ebve t\u00eb lasht\u00eb dhe amerikan\u00ebve. Tani, k\u00ebto p\u00ebrfundime konsiderohen t\u00eb gabuara dhe t\u00eb pabazuara n\u00eb shkenc\u00eb sepse edhe DNK-t\u00eb e pulave kan\u00eb qen\u00eb t\u00eb p\u00ebrziera dhe aparatet nuk ishin n\u00eb gjendje t\u00eb kryenin p\u00ebrzgjedhjen e duhur. Tani, ato jan\u00eb modernizuar dhe metodat e studimit, jan\u00eb perfeksionuar.<\/p>\n<p>M\u00eb n\u00eb fund, meq\u00eb ra fjala p\u00ebr udh\u00ebtimet e lashta, d\u00ebshirojm\u00eb t\u00eb v\u00ebm\u00eb n\u00eb dukje nj\u00eb detaj: Edhe studiuesi dhe udh\u00ebtari i d\u00ebgjuar Tur Heerdal ka qen\u00eb p\u00ebrkrah\u00ebs i teoris\u00eb s\u00eb kontakteve midis popullat\u00ebs polineziane dhe Amerik\u00ebs Jugore\u2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00eb p\u00ebrpara mendohej se midis t\u00eb Polinezis\u00eb dhe Amerik\u00ebs s\u00eb Jugut ka patur lidhje t\u00eb vjetra, por nj\u00eb eksperiment me kockat e pulave e hedh posht\u00eb k\u00ebt\u00eb tez\u00eb\u2026 Studimi i ri i ADN-s\u00eb s\u00eb shpend\u00ebve sht\u00ebpiak\u00eb, kockat e t\u00eb cilave jan\u00eb gjetur gjat\u00eb g\u00ebrmimeve arkeologjike n\u00eb viset e Oqeanit Paq\u00ebsor, tregojn\u00eb se p\u00ebrpara Kolombit, nuk [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[46],"tags":[119],"class_list":["post-1063","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-enciklopedi","tag-shkence"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/intervista.al\/web\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1063","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/intervista.al\/web\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/intervista.al\/web\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/intervista.al\/web\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/intervista.al\/web\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1063"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/intervista.al\/web\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1063\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/intervista.al\/web\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1063"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/intervista.al\/web\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1063"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/intervista.al\/web\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1063"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}